Ma olen juba nii palju jõulukingitusi saanud, katus on pea kohal, toit laual (ptüi-ptüi-ptüi), et oleks patt mõeldagi, et midagi tahaks… aga lugesin marimelli postitust tema jõulusoovidest ja hakkasin mõtlema, et nooremana ma ei tahtnud jõuludeks midagi saada. Kui keegi küsis, siis ma lihtsalt kehitasin õlgu ja ütlesin, et mul on kõik olemas. Samas nüüd on mul ikka asju kogunenud, mida tahaks küll.
Iittala on kindlapeale minek. Ei ole neil asja, mis mulle ei meeldiks.
Kui mulle meeldib miski rohkem kui Iittala, siis on see Arro keraamika. Ma sain Carmenilt väikese taldriku sünnipäevaks ja nüüd unistan päevast, mil kõik need asjad mulle kuuluvad. 
Muidugi ma võiksin minna poodi ja osta, aga selle puhul mulle isegi meeldiks, kui ma saaks mõelda, et vot selle sain sünnipäevaks selle inimese käest, teise mingi muu tähtpäeva puhul…
Jällegi, mulle meeldivad KÕIK asjad sealt, igat värvi. Ongi lõbusam kui on värviline.
Kuma liblikad! Ma sain kingituseks ühe heleroosa ja kannan seda tihti. Minu arvates nii toredad aksessuaarid. Mulle sobiks liblikaperre veel roheline ja sinine ja punane ja…
Tanel Veenre. Ma olen juba kord selline inimene, et kui kõigil teistel on, siis ma tahan ka. Need on nii veidrad kõrvarõngad, samas on need ägedad. Ma üks kord läksin isegi sihikindlalt poodi neid ostma endale preemiaks, aga roosasid ei olnud parajasti ja sinna see jäi.
Tegelt ma ei tea, kas ma ikka tahan neid… vist tahan
New Vintage by Kriss. Jällegi, olen saanud ühe ehte kingituseks ja see on nõnna kaunis, et tahaks kohe kõiiiiiiki asju.
Parim kink on raamat! Mida see Prisma ka ei ütleks.
Minuga on kindlapeale minek valida midagi uutest raamatutest. Mikita “Kukeseene kuulamise kunst”, Raua “Eestlase käsiraamat”. Ainult kokaraamatuid ma enam ei taha. Sandra Vungi uue vegantoitude raamatu ma juba saan Varrakult kingituseks, aga see on mu viimane kokaraamatutellimus, sest mul on neid lihtsalt niiiiiii palju kogunenud.
Ja lõpuks… kuigi ma olen suht kindel, et ma kuuse alt köögimööblit ei leia, siis ma üritan iga päev kulutada vähemalt kümme minutit sellele, et kujutan hästi pingsalt ette seda köögimööblit. Noh, et äkki siis saab see reaalsuseks. Kõlab tobedalt, aga ma reaalselt iga õhtu enne magamaminekut kujutan köögimööblit ette. Ma niiiiiiiiiii tahaks selle ära tellida, aga igasugused kulutused tulevad vahele ja…
Ma võiksin siin veel igavesti jätkata :D… aga ma nüüd vist lõpetan, sest pean ruttu pessu minema, check-in’i tegema, minema raha vahetama ja kohvri kokku panema… sest ISTANBUL! Ma olen nii elevil, et ma isegi ei ole lennu üle väga ärevil nagu tavaliselt, sest no nii väga tahaks seal juba kohal olla.
