Teate, ma olen teis väga pettunud. Mis sõbrad te õige olete? Teine inimene oli närvivapustusse otsi andmas ja keegi teist ei taibanud öelda, et ülikool on sama lihtne kui sokke jalga panna?
Mina arvasin, et seal tuleb nagu hullumeelne tuupida 40 tundi nädalas nagu eelnädalal ähvardati, aga reaalsuses ma ei saa hästi aru, kas ma jätan pooled asjad lihtsalt kogemata tegemata või miks see liiga lihtne tundub? 
Võibolla on see alguse asi, aga ma tunnen end nagu keskas, ainult et saad õppida ainult neid aineid, mis sulle meeldivad. Seega on see isegi lihtsam kui gümnaasium, sest ei pea õppima igast huinjaad, mis ei meeldi ja mida pea ei võta. Minu puhul näiteks matemaatikat, füüsikat ja keemiat.
Mu nädal algab keelelise toimetamisega, kus õpitakse… toimetamist. See on tore ja huvitav ja tahaks seal terve päev istuda, aga kahjuks peab pärast seda minema kõigile esmakursuslastele kohustuslikku loengusse, kus arutatakse suuri küsimusi. Noh, et mis on elu mõte.
Seejärel algab samuti kõigile kohustuslik globaalse ajaloo loeng. Aru ma ei saa, mis see üldse on, aga no küllap mingi tark asi.
Teisipäeval lippan ma kooli ainult üheks loenguks õppima eesti kirjakeelt, kus saab vahvalt paberi peale kirjutada, kuhu käib s, kuhu š ja kuhu ž.
Neljapäeval ja reedel olen samuti ainult üheks loenguks ülikoolihoones ja õpime inglise keelt. Ma ei saa aru, kas ma valisin liiga lihtsa kursuse või ma olen lihtsalt sündinud geenius.
Kuidas teil läheb, kes te sel aastal alustasite?
